Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid. 

(Jah, ma tean ise ka, et see tabel – õigemini mõõtmed – näeb väga naeruväärne välja…)

Just siis, kui ma lõpuks oma treeningplaani toimima sain, tuli mul juurde Tervise- ja harrastusspordi aine praktikum, kus ma pean kohal olema. Sellel nädalal pidin ära esitama antud aine raames koostatud 6 nädala detailse treeningplaani ja see pani mu ikka korralikult proovile, sest pole just lihtne kõike ideaalselt kokku sobitada, kui sul on lisaks oma tavatrennidele veel spordiained ja elu ka. 😉

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus ja BodyPump – vana hea esmaspäevane kombo. 🙂 Jooksuosa tegime õues, sest pimedaks läheb praegu alles seitsme aegu ning õues on ikka 100x parem joosta kui sisehallis. Tempo oli suhteliselt aeglane – 7:29 min/km – aga see-eest oli ka keskmine pulss vaid närused 141 bpm ehk madalaim pulss, mis mul joostes üldse kunagi olnud on. Kerelihaste osa oli ka päris raske, eriti minutilised plangud, kus teine sind puusadest allapoole vajutada üritas ning sina siis kerelihastega palju tööd tegema pidid. BodyPump oli hea nagu ikka, ainult rinnaloos, kus ma topelthantleid kasutan, hakkasid pöidlad valutama. See rinnalugu mulle veel meeldima pole hakanud…

Teisipäeval toimus 2 kohustuslikku trenni:

1. Hommikul Pikamaajooksu praktikum. Ringtreeningu blokid ning kiiremad jooksuringid vahele, ei midagi ootamatut ega ääretult rasket, aga burpeesid vehkida, kui eelnev treeningpäev veel kehas sees on, noh… ei soovita terve mõistusega inimesele. 🙂 Kokku alla 4 km jooksu.

2. Õhtul Tervise- ja harrastusspordi praktikum. Punt jagati kaheks: algajad ja edasijõudnud. Tegeleme ka selles aines – üllatus-üllatus – jooksmisega. Olime Tähtvere Spordipargis ning ma olen täiesti nõutu, mida sinna trenni selga panna, sest kui liikudes on normaalne olla, siis treenerite õpetussõnu kuulates võib kringliks külmuda (või vastupidi: enne üle kuumeneda ja siis natuke jahtuda).  Alustajate punt tegi kõndi ja jooksu vaheldumisi. Edasijõudnud, kuhu ka mina läksin, tegi soojenduse, jooksuharjutused ja siis pandi meid ühtlases kerges tempos mäkkejooksusid tegema. Halleluuja, ma olin niigi juba enne trenni megaväsinud. 😀 Õnneks ei olnud põhiosa pikk ning võtsin asju tõesti rahulikult, aga jalgades tundsin ikkagi mingeid imelikke kohti, mida ma tunda ei tahtnud. Ei ole need mäed ja pehme pinnas (loe: kohati muda ja vesi) minu jalgadele hea. Kokku 10 km jooksu.

Hiljem läksin otse lihashooldusesse. Kuna pean nagunii otse koolist TYSKi riideid vahetama minema, sealt edasi jooksuga Tähtverre praktikumi ning hiljem TYSKi tagasi, siis sobib lihashooldus ilusti kogu päeva lõpetama. Sain kõik imelikud kohad lahti rullida ja kodus kuumutasin end veel mõnusas vannis, et lihaseid lõdvestada.

Kolmapäeval käisin päeval EMS-i proovimas ning õhtul BodyPumpis. Kuna EMS oli mõjuv (eriti tundsin ülakeha lihaseid ja tuharat), siis BP-s tundsin iga kordust ja lihasgruppi palju rohkem kui tavaliselt ning eriti väsinud biitseps pidi pool lugu üldse hantleid kangi asemel kasutama. Tänu eelnevalt stimuleeritud lihastele oli BP sinna otsa ikka väga korralik trenn. Iga kordus alates esimesest oli sama raske, kui on tavaliselt viimased. See ütleb juba mõndagi. 😉

Neljapäevaks lõi lihasvalu korralikult välja (raske oli istuda-astuda) ning pikamaajooksu praktikumis oli intervallide päev. Ajastus: mitte just ideaalne. Tuhar lõi tuld ning joosta polnud just kerge. Põhiosas jooksime 12×200 m lõike, vahele 100 m kõndi + 100 m sörki. Kui kava järgi oleks intervallid pidanud jooksma 5. tsoonis ehk üle anaeroobse läve ehk punases, siis mina ei jõudnud sinna isegi mitte viimase intervalliga, sest süda oleks jõudnud kiiremini küll, aga jalad ei tulnud järele. Väsimus oli kehas sees ning tuhar põles sajaga. Intervallid jooksin väga ühtlases tempos pea kõik 4:45 min/km, ainult viimase 4:30 min/km. Hea trenn oli, aga tegelikkuses ootasin juba puhkepäeva…

Reedel ja pühapäeval puhkasin/taastusin. Reedel olid ülakeha (ja eriti käed) ning tuharad nii valusad, et ma tõsiselt mõtlesin isegi valuvaigistit võtta, et end inimese moodi tunda. Õnneks järgmiseks päevaks hakkas valu lõpuks kaduma ning sain kenasti jälle trenni teha.

Laupäeval käisime JJV inimestega Lähte Terviseradadel, et natuke maastikul ning eriti tõusudel joosta. Mina olin küll sellel nädalal juba natuke tõuse võtnud, aga kaugel see 23-kilomeetrine Otepää-Elva jooksumaraton enam on, harjutamine mööda külgi maha ei jookse. 😉 Võttis ikka kopsu kokku küll, aga õnneks laskumistel pulss jälle ilusti langes. Kokku 60 minutit ja natuke üle 8 km, tempo 7:17 min/km, pulss 157 bpm. Tore trenn oli, üksi küll ei viitsiks niimoodi rühkida ja pingutada. 🙂

---

Kokkuvõttes: 10 h 20 min (neto: 9 h 15 min)

Üldiselt kehv nädal ei olnud, aga üldplaani võtavad ideaalselt kokku need 2 sõna: liiga palju. Kõike sai natuke liiga palju tehtud ning ma pean väga ettevaatlik olema, et ma nüüd üle ei pinguta ja mingit lolli vigastust või ülekoormust endale enne hooaja algust kaela ei tõmba. Õnneks 2 täielikku puhkepäeva nädala lõpuosas aitavad taastuda ja välja puhata, aga ideaalis näeks mu kava siiski teistsugune (loe: paremini jaotatud) välja. Praegu on aga olukord selline ning pean sellest parima välja pigistama. Give your best with what you’ve got. 😉