Uus aasta on peaaegu terve nädala kestnud ja mina pole ikka veel oma eesmärke korralikult, avalikult ja valjult välja hõiganud. See viga saab nüüd parandatud. Esmalt panin kirja jooksuga seotud ambitsioonid, järgnesid muude spordialadega ja toitumisega seonduv, natuke kooli-töö valdkonnast ja lõppu sellised rohkem… hmm… isiklikku laadi eesmärgid. Kuna nimekiri sai niigi pikk, siis selliseid väga väikseid eesmärke ma eraldi välja tooma ei hakanud. Midagi võib ju ainult minu teada ka jääda. 😉

1. Läbida täispikk maraton.

Nüüd on see eesmärk lõpuks siin kõva häälega avalikult välja hõigatud. Kes mind natuke päriselus teavad ja minuga sellest rääkinud on, siis need teadsid seda maratonieesmärki juba mõni aeg tagasi. Peas on see loksunud eelmise aasta kevadest alates, aga nüüd olen ma kindel, et just 2015. aastal tahan täispika maratoni ära joosta. Kus täpselt, pole ma veel 100% otsustanud, aga ilmselt saab siiski SEB Tallinna maratonil see asi ette võetud. Eks ma veel mõlgutan mõtteid ja millalgi peab ennast kuskile ära registreerima. Lisaks pean suutma välja mõelda, kuidas ma kõik oma suvised võistlused maratoni treeningplaaniga kokku sobitan. See saab olema keeruline ülesanne, aga õnneks on mul tänu blogile, jooksurühmale ja treenerile piisavalt nõuandjaid. Kõige rohkem kardan aga mõne vigastuse tõttu maratonist loobumist. Igasuguseid probleeme ja küsimusi on selle maratoniga seoses nii palju, aga see on selle spordiaasta põhieesmärk. Hakkame tööle!

2. Poolmaraton alla 2:00.

Kuna mu praegune rekord on 2:07:12, siis on alla 2:00 jooksmise eesmärk piisavalt ambitsioonikas ja mõistlik. Lisaks on see selline väike kirjutamata reegel, et kui tahad maratoni enam-vähem hea enesetundega ära joosta, oleks võinud poolmaratonil enne 2 tunni piiri alistada. Praegu tundub see tempo 5:40 min/km tervelt 21,1 km järjest täiesti hullumeelne.

3. 10 km alla 55 minuti.

Praegune rekord 58:10 vajab parandust. Kuna 10 kilomeetrit jooksen ilmselt vaid paaril võistlusel, siis on sellel distantsil pinge peal. Mu võistlusgraafik pole veel 100% paigas, aga enam-vähem ma juba tean, millal, kus ja mida joosta tahan. Eks varsti räägin võistlusgraafikust pikemalt eraldi postituses.

4. 5 km alla 25 minuti.

Oleks tore, kui suudaksin 5 km läbida alla 25-minutilise ajaga. Praegu tundub see üpris ambitsioonikas ettevõtmine, aga ehk tuleb ära? Siiani olen 5 km vaid Novembrijooksudel jooksnud (parim aeg: 27:14), aga sellel aastal võiksin selle ette võtta ka Eesti Ööjooksul, kus enam kahjuks poolmaratoni ei toimu…

5. Teha läbi Cooperi test.

Cooperi tahan läbi teha puhtalt iseenda jaoks. Vanasti pidime koolis pea iga aasta seda 12-minutilist testi läbima ja sealt tegelikult sai alguse mu esimene jooksuarmastus. Nimelt hakkasin kunagi just Cooperi jaoks harjutades jooksmist nautima. Tahaks näha, kui palju rohkem ma nüüd selle 12 minuti jooksul läbida suudan. ❓

6. Joosta oma 23. sünnipäeval 23 kilomeetrit.

27. veebruaril täitub mu järgmine eluaasta ja selle puhul tahaksin joosta 23 kilomeetrit: iga aasta eest 1 km. Kui ilm ikka meeletult kehv on, siis pean selle nalja ette võtma kas sisehallis või jooksulindil. 

7. Läbida Tartu Rattaralli pikk distants (135 km).

Eelmisel aastal nautisin Rattaralli 70 km otsa ikka täiega ja sellel aastal tahan pika distantsi ette võtta. Praegu tundub see väga hirmuäratav, aga ongi hea: seda rohkem on mul motivatsiooni kevadel ruttu jälle oma maanteerattaga suureks sõbraks saada.

8. Läbida triatlonil olümpiadistants (1,5+40+10 km) või midagi pikemat.

Kuna triatlon on üks hullumeelsemaid spordiüritusi, mida ma eales proovinud olen, siis sellel aastal tahan ma seda jälle teha. Nüüd võiks aga juba midagi pikemat ette võtta. Olen piilunud nii Tartu Mill Triatloni kui TriSmile 111 poole. Viimane tundub kõige põnevam, aga seal osalemine maksab nii neetult palju. Kui ma kuskilt hea hinna välja võlun, siis seal ma ka kohal olen. 😉

9. Hoida kehakaalu/rasvaprotsenti/lihasmassi.

Ah, teate: ma ei viitsi üldse enam ennast selle kehakaalu teemaga närvi ajada. Tahan enam-vähem samadesse mõõtudesse ja riietesse ära mahtuda ja jätkuvalt iseendaga rahul olla. 

10. Hoida toitumises oma tervislikku tasakaalu.

Kuigi mu toitumine pole veel 100% ideaalses tasakaalus ega ilmselt jõua ka kunagi sinna, sest igasugused ideaalid on enamasti kättesaamatud, siis olen ma praeguse tasakaaluga siiski päris rahul ning võiksin vähemalt sama heas olukorras olla ka aasta pärast. Ei mingeid söömishoogusid, ekstreemsusi ega hullu katsetamist. 

11. Läbida asjalik tööpraktika.

Kuna minu magistrikavasse kuulub 6 EAP eest praktikat, siis tahaksin selles mahus millegi asjaliku ja ägedaga tegeleda. Bakalaureuse ajal sain tehtud päris huvitava praktika Jõhvi Vallavalitsuses, magistriaegne praktika võiks vähemalt sama hea kui mitte parem olla.

12. Leida minu jaoks põnev teema ja alustada oma magistritööga.

Oh, mul hakkab halb isegi puhtalt sellest mõttest, et ma pean jälle lõputööd kirjutama hakkama. 😀 Igal juhul parandaks olukorra traagikat põnev teema ja hea juhendaja. Pean juba praegu hakkama mõtteid mõlgutama, millist teemat valida, sest viimasel hetkel mingi suvalise teema valimine oleks küll kõige halvem stsenaarium.

13. Vähem stressata.

Ma olen viimase aasta jooksul aru saanud, et on mõttekas asju võtta natuke vabamalt ja mitte nii väga muretseda, põdeda ja stressata igasuguste asjade pärast, olgu selleks siis kool, trenn või eraelu. Kõik kipub lõpuks iseenesest ikka kuidagi paika loksuma. Minu ülesanne on anda endast parim, sest siis läheb kõik hästi. Milleks veel mured ja ärevus, mis haigeks teeb? 

14. Olla jätkuvalt iseendaga heades suhetes ja õnnelik.

2014. aasta oli iseendaga sõbraks saamise ja leppimise aasta. Õppisin enda kohta väga palju. Oskan nüüd olla õnnelik ja tunda rõõmu ka väikestest asjadest. Oskan endale andestada. Oskan iseennast paremini kohelda. Oskan iseenda üle naerda. Oskan elada endast väljapoole ja näidata oma emotsioone paremini välja. Neid õpitud oskusi ma enam kaotada küll ei taha. 

15. Naeratada iga päev.

Lõppu selline lihtne, ent vahel nii keeruline ülesanne: naeratada iga päev. Olgu see siis midagi suurt või väikest, mis naeratuse näole toob, aga igas päevas pean ma midagi sellist leidma. Every day might not be good but there’s something good in every day. (eesti keeles: iga päev ei ole hea, kuid igas päevas on midagi head.) Mida rohkem endale sisendada, et ma olen õnnelik, seda õnnelikum ma ka tegelikult olen. Selle nimel võib töötada küll.

---

Ma arvan, et võin julgelt öelda, et sellel aastal olen jälle üpris ambitsioonikalt mõelnud ning tööd peab tegema palju. See pole aga kindlasti mitte halb, sest mis mõte oleks eesmärkidel, mis minus mitte mingit aukartust ei ärata? Neil polekski mingit mõtet, vähemalt mulle ei paku pinget eesmärk, mille ära tegemine tundub lihtne ja iseenesest mõistetav. Mõtlema ja unistama peab suurelt. 

If you can dream it, you can do it!