Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud. 

Esmaspäeval olin eriti aktiivne ja tegin 2 trenni. Jooks Jõud Venitusse pidin peaaegu hiljaks jääma, sest kirjutasin liiga kaua postitust oma vigastuse diagnoosi kohta. Tulemus oli see, et pidin TYSKi sõna otseses mõttes kiiresti jooksma. Selline spurt ilma igasuguse soojenduseta viskas pulsi päris üles ja see mõjus kohe ka meie aeglasele jooksule. Eesmärk oli hoida pulss alla 150, millega ma täpselt hakkama sain. Tempo oli põhimõtteliselt sama, mis kiirel kõnnil (natuke alla 9 min/km – appi?!), aga kuna kiirus polnud eesmärk, siis nii me seda baasvastupidavust laduma hakkamegi. Jõuosas treenisime kerelihaseid. 

Edasi läksin BodyPumpi. 2 nädalat võistlusest tingitud pausi andis kohe tunda, eriti jalalugudes, kus ma sõna otseses mõttes tundsin piinlikkust, kuidas ma ei jaksanud kükke piisavalt madalaid teha… Jube. Rinnaloos suutsin aga tavapärasest rohkem kätekõverdusi päkkadel ära teha. Higi voolas kogu aeg ojadena ja õhtu lõpuks olin ma ikka täitsa läbi. 

Teisipäeval toimus Tartu Tudengipäevade raames Sügisaeroobika, seega jätsin lihashoolduse ära ning läksin sinna. Kavas oli 3 umbes 25–30 minutilist blokki: BodyAttack, BodyJam ja BodyCombat. A.P.P.I! Nagu ma aimasin, oli BodyJamis nagu puuhobune, sest mulle need igasugused sammukombinatsioonid jms peale ei lähe. Treener Reene muidugi tantsis väga hästi ja teda vaadates tuli kadedus peale küll, et miks ma nii ei oska. 😀 BodyAttacki andis Maris ja see on lihtsalt hull ja äge trenn. Pidevalt pulss laes, tempo kiire ja higi voolab ojadena. Attack mulle üldiselt meeldib ja peaksin seal rohkem käima hakkama. Combat oli viimasena aga tõeliselt heas mõttes hullumeelne trenn. Egle Villik on megaäge ja mul on kahju, et ma rohkem tema trennides käia ei saa. Naine karjub, röögib, ergutab ja teeb nalja ning paneb su iga viimase sekundini pingutama. Õhtu lõpuks oli küll megahea tunne, igasugune frustratsioon sai välja elatud ja sain rahumeeli koju tuupima tulla. Enne magamaminekut andis endast märku lihasvalu.

Kolmapäeva hommikul oli lihasvalu täie rauaga platsis. Säärelihased pole ammu niiiiiiii valusad olnud, reied olid ka korralikult kanged. Kartsin kohe õhtust trenni, aga kõik läks ilusti. Kõigepealt jooksime madala pulsiga (mõned löögid alla 150 bpm) ja väga aeglases tempos 5-kilomeetrise ringi. Ausalt öeldes mind väga praegu see tempo ei huvitagi, tahan joosta madala pulsiga ja kasvatada baasvastupidavust. Hooaeg on läbi ja eesmärgid on teised. Loomulikult tegime peale jooksu jõutrenni, eelkõige suunaga jalgadele: seina ääres istumine, raskusega sääretõsted, kükid ühel jalal, väljaasted, hüppenöör, juurde harjutusi seljale ja kõhule. Valus oli, aga tehtud sain kõik. Rullimine sellel õhtul oli masohhism kuubis. 😀

Neljapäeval käisin jälle hommikuses YogaFunCis. Tundub, et minust saab püsikülastaja. 🙂 Midagi väga head peab selles trennis olema, et sinna ikka ja jälle hommikul kell 7 kohale lähen. Seekord Indrekut polnud ning tundi asendas Inga Neissaar. Meeldiv trenn oli, seletas mõned asjad teoreetiliselt hästi lahti ja sain targemaks. Paha oli aga see, et mu jalad, eriti sääred olid tõeliselt valusad ning mõned poosid polnud nii mugavad, kui oleks võinud. Sain kõik hästi lahti venitatud.

Reedel elasin oma negatiivset energiat trennis välja. Esmalt väntasin natuke rattal, siis tegin päkkadele trenni ehk sörkisin sisehallis paljajalu (tegelikult sokkides) 5 ringi. Siis läksin BodyPumpi, mis oli lihtsalt suurepärane. Reedeti teeme alati 2 kõhulugu ühe asemel ja pikema venituse. Lisaks andsin igas loos endast 100%. Jalalood oli rasked, sest mu lihased olid veel tundlikud teisipäevast, aga kokkuvõttes tulin trennist väga hea emotsiooniga tagasi. 

Laupäeva hommikul tegin nädala viimase “päris” trenni. Jooksin tunnikese 150 pulssi hoides oma lemmikutel Tartu radadel, nautisin rahu, vaikust, peaaegu talvist külma õhku (paar miinuskraadi), mõtlesin omi mõtteid ja olin omas jooksumullis. Nii ongi kõige parem. Teel kohtasin ka ühte õdedest Luikedest, kes minust mööda vihises. Küll nad on ikka kiired!

Pühapäeval ehk täna tegin ainult hommikul natuke lihashooldust: rullisin ja mudisin kõõluseid-lihaseid kätega, seega oli puhkepäev, et järgmiseks nädalaks valmis olla.

---

Kokkuvõttes: 10 tundi 45 minutit (neto: 9 tundi)

• 2,5 tundi jooksu (18 km)
• 3 tundi 40 minutit lihastrenni
• 1 tund 15 minutit kardiot
• u tund joogat
• pool tundi rattasõitu
• 1 tund 45 minutit rullimist 

Kuidagi märkamatult sai päris palju trenni tehtud sellel nädalal ning saan kõigi trennidega rahule jääda. Oli palju vaheldust ja nii on isegi päris mõnus. 🙂 Tänaseks on ka lihasvalu kadunud ja jään juba homset jooksutrenni ja BodyPumpi ootama. Järgmisel laupäeval toimub Tallinnas Reebok Fitness Festival, kus toimub igasuguseid huvitavaid treeninguid. Kuna iseenesest on see päev mul vaba, sest ülejärgmisel nädalal suuri vaheeksameid jms ei toimu, siis mõtlesin minna. Ei teagi nüüd. Kes veel läheb? 

Ortopeedi soovitatud pöiaharjutusi olen ka peaaegu iga päev teinud, ainult eile unustasin need ära ja reedel tegin nende asemel paljajalu jooksu, mis tegelikult tõesti väsitas ka pöidasid. Ah, ma olen nii segaduses praegu. Üks ütleb, et tugitallad saavad olema minu ravimeetod ja valude lõpp, teised soovitavad visata nurka kõik see toestus ja soetada hoopis minimalistlikud jooksutossud, et treenida pöialihaseid tugevamaks. Ma nüüd ei teagi, mis teed pidi minna. Ilmselt proovin ikka oma personaalsed tallad ära, kui need valmis saavad. Kui abi ei saa, eks siis mõtlen jälle edasi järgmiste meetodite poole. Lõpuks pean ikkagi ise leidma selle, mis just mulle sobib.