Eile õhtul oli ülimalt hea meel näha, et päris mitmed blogijad on Heidi algatusega liitunud. Minu igapäevaselt jälgitavate blogijate hulgast on aktsioonis veel:

Elari, Hiie-Liin, Maris, Annaliisa, Miina ja Gätly. 

Kindlasti lisandub lähiajal veel teisigi blogijaid, kes kaasa lööma hakkavad. Andke endast aga julgelt teada. 🙂

---

Täna räägiksingi aga hea meelega lähemalt blogimisest kui kogukonnast.

Kui ma ligikaudu aasta tagasi blogimisega alustasin, oli mu eesmärk suurendada teadlikkust LCHFi kohta. Ma poleks kunagi osanud oodata, et blogimisega kaasneb nii palju muud uut ja huvitavat. Minu blogi on suhteliselt vähe tuntud, kuid siiski tunnen ennast osana blogikogukonnast. Mulle pole blogi kaudu avanenud eriti suuri võimalusi ja mu blogi pole leidnud kajastamist laiemas meedias, aga ausalt öeldes ei igatse ma neid asju ka taga. Mulle meeldib, et igaüks linnas ei tea mu nägu ega jälgi mu tegemisi. Mulle meeldib minu privaatsus. 🙂 Pean olulisemaks hoopis häid inimsuhteid, mille blogi kaudu leidnud olen.

Olen leidnud hulgaliselt uusi sõpru ja mõttekaaslaseid, nii teiste blogijate kui ka kommenteerijate näol. Mõnedega suhtlen harvem, teistega tihemini, kuid siiski tunnen, et mul on nii palju inimesi, kelle käest nõu küsida, kellega jagada muresid ja rõõme. Mu elus on rohkelt inimesi, kellele sport ja terviseteemad pole eriti südamelähedased. Vahel võib minu pidev jutustamine võistlustest, jooksmisest, söögist ja tervislikkusest neile lihtsalt pinda käima hakata. 

Blogiga seotud rahvaga on lugu aga vastupidine. Kui keegi juba minu tervise- ja trenniblogi loeb, siis on meil ilmselgelt midagi ühist ning jututeemasid jagub. Mul ei ole mingit probleemi leida endale trenni- ja jooksukaaslasi, kui ma seda vaid soovin. Ning veelgi enam: sport ühendab. Ma tunnen end uute inimestega suhtlemisel kuidagi eriti vabalt, kui jõuame teemani sport. Tegelikult olen ma üpris reserveeritud ja kinnine inimene ning mul on vaja aega, et inimestega vabale tasemele jõuda. Toon mõned näited.

Kui ma esimest korda Heidiga kohtusin, siis arvake ära, mida me koos tegime? Jooksime otseloomulikult. 🙂 Lihtsalt sörkisime mööda Tartut ringi ja jutustasime nagu vanad tuttavad. Eks ma alguses ikka veidi pelgasin, et äkki ma ei suuda oma mullist välja tulla ning jään liiga tagasihoidlikuks, eriti kuna Heidi on mulle suureks eeskujuks. Tegelikult läks kõik kenasti. Heidi oli esimene inimene, kellega ma just tänu blogile kohtusin. Tõenäoliselt poleks ma temaga muidu üldse kunagi kokku saanudki. Nüüd oleme aga head sõbrad ning augustis sõidan talle isegi Saksamaale külla. 🙂

Kindlasti ei saa mainimata jätta Elarit. Ma ei osa isegi täpset lugu välja tuua, kuidas me tuttavaks saime, aga nüüd jutustame igasugustel teemadel päris tihti ja oleme ka igasugustest üritustest koos osa võtnud. Lisaks on sellel tüübil jube hea huumorimeel, saan päris tihti kõhutäie naerda. 😀

Veel olen blogi kaudu tutvunud Kristeli, Kaisa ja Mariniga. Kristeliga oleme nüüdseks käinud koos mitmetes (jooksu)trennides, jutustanud niisama ja elame üksteise tegemistele kenasti kaasa. Kaisaga olen kohtunud vaid paar korda, kuid tegu on ühe äärmiselt sooja ja armsa neiuga. Olümpiajooksu kannatused ühendavad meid vist igavesti. 😀 Marinit näen tihti spordivõistlustel ning tema naeratus ja energiline olek on lausa nakkavad. 

Lisaks veel mitmed ja mitmed inimesed, kellelt jooksuvõistlustel saan patsutuse õlale ja head sõnad rajale kaasa, näiteks Miina ja Sven. Ja otseloomulikult kõik teie, kallid lugejad, kes te mulle virtuaalselt kaasa elate ning edu soovite – te olete hindamatud! 🙂 Olen väga rõõmus, kui saan järjekordse kommentaari, sõnumi või e-maili mõnelt lugejalt, kes annab mulle teada, et olen oma tegemiste või postitustega innustanud ka teda liikuma parema tervise ja elu poole. Või kui mõni minu poolt armastatud blogija jätab mõne Insta-pildi või blogipostituse alla sooja kommentaari. Või kui keegi ütleb mulle, et olen talle eeskujuks. See kõik tähendab mulle palju.

Siinkohal on paslik meelde tuletada, et alati on oodatud ka teie mured, mõtteavaldused ja muud kirjad, kui tunnete vajadust kellegagi (ka tervise- ja spordiga mitteseotud) teemal rääkida. Minu postkast on avatud. Te aitate mind nii palju ning olen alati valmis ka omapoolset panust andma. Kõik minu kontaktid leiad siit. 

---

Nüüd aga lõunat valmistama, koera jalutama, jooksma ja muid igapäevaseid toimetusi tegema. Soovin sulle ilusat päeva jätku. 🙂